KONFERÉNSIA IMPRENSA Informasaun husi vizita Munisipiu sira besik Fronteira entre Indonézia no Timor-Leste Likisa, Bobonaro no Covalima

Ba dala uluk, ami hakarak kongratula Povu tomak, autoridade estadu nian no presta Agradesimentu ba komunidade Internasionál, ba esforsu no susesu boot ne’ebé ita hotu fó no atinje hafoin batalla todan kontra propagasaun Surtu Covid 19. Maske Timor oan lubuk ida mak infetadu Virus Covid 19 maibé hetan atensaun no kuidadu maka’as husi autoridade sira, inklui too agora seidauk iha evidénsia katak virus ida ne’e tama iha populasaun Timorense nian klaran.

Buat ne’ebé ami hetan durante vizita;

  1. Pozitivu
  • Parte hotu ne’ebé ami hasoru, preokupa kona-ba virus Corona ninian perigozu ba ema nian vida. Inklui autoridade lokál sira, Radio Komunidade, Sosiedade Sivíl, PDHJ, autoridade seguransa sira no populasaun bain-bain no sira seluk. Sira hotu hatene katak virus Covid 19 eziste ona iha ita nian rain no perigozu tebes ba ema nian seguransa moris.
  • Esforsu barak akontese ona iha nivel munisipiu, inklui esforsu PNTL nian, médiku sira nian, sosiedade sivíl, Parseiru Internasionál sira no media sira hodi estabelese fasilidade sira no hametin komunidade tomak nian koñesimentu kona-ba Surtu Covid 19. Tenke rekoñese mós katak Partisipasaun populasaun nian másimu tebes iha fronteira sira tanba sira hatene virus nian perigozu no ajuda prevene liu husi maneira oin-oin.
  • Iha nivel Munisipiu estabelese ona ekipa koordenada ida ne’ebé lidera husi administradór no Prezidente Munisipiu sira hodi halo esforsu koletivu ba asaun preventiva kontra Covid 19. Ekipa servisu hirak ne’e kompostu husi instituisaun estadu nian, Sosiedade sivíl no ajénsia Internasionál sira.
  • Autoridade sira halo Sosializasaun tama sai Suku hodi sensibiliza komunidade sira kona-ba Surtu Covid19.
  • Sosializasaun informasaun kona-ba Surtu Covid19 beibeik liu husi Radio Komunidade sira ba públiku. Populasaun sira mós haree beibeik televizaun sira sobre medida preventiva ne’ebé Ministériu Saúde no ajénsia Internasionál sira fahe liu husi televizaun.
  • PDHJ mós halo servisu, simu keixa no halo monitorizasaun kona-ba Surtu Covid 19 no estadu emerjénsia.
  • Medida sira atu hamenus difikuldade ekonómiku sira povu nian, autoridade lokál sira halo ona liu husi organiza Lista Populasaun nian atu hetan subsídiu no submete hotu ona ba Nasionál. Lista tomak iha ona kontrolu autoridade nasionál nian.
  • Autoridade seguransa sira, liu liu PNTL-UPF, FDTL, Imigrasaun, seguransa sivíl, jestor postu sira Fronteira nian, halo esforsu maka’as maske enfrenta mós difikuldade oin-oin.
  • Parseiru Internasionál sira, fornese ona fasilidade sira ijiene-tanke bee, balde no sasán seluk fase liman nian hodi ajuda populasaun sira ba prevensaun.
  • Kuaze ema hotu ne’ebé infetadu tama husi fronteira legalmente no suspeitu balun tama ilegalmente, hetan tratamentu husi autoridade seguransa sira, tama kuarentena no izolamentu ba sira ne’ebé infetadu covid 19, nudár maneira efetivu liu ba da’et virus ne’e ba komunidade.
  1. Difikuldade
  • Populasaun barak seidauk iha koñesimentu kle’an ba importánsia husi uza máskara, distansiamentu fíziku no fase liman beibeik ho sabaun no bee ne’ebé sulin. Balun husi sira uza máskara, fase liman no marka distansiamentu fíziku tanba ta’uk de’it Polísia, la’ós tanba Virus Covid.
  • Autoridade lokál sira preokupa barak liu kona-ba problema ka difikuldade, sira reklama laiha finansiamentu operasionál, máskara laiha, tanke bee laiha, sabaun laiha, susar atu organiza populasaun sira, duke solusaun másimu hodi ajuda halo prevensaun efetivu, ezemplu iha merkadu sira laiha autoridade sira mak destaka kada loron hodi organiza populasaun tenke fase liman, uza máskara no marka distansiamentu fíziku bainhira tama sai.
  • Autoridade seguransa sira iha difikuldade ba finanseiru no fasilidade sira atu uza ba operasaun.
  • Populasaun sira iha difikuldade boot atu selu fali funan husi kréditu ne’ebé sira halo ho banku sira.
  • Populasaun sira iha tentativu nafatin atu tama sai fronteira-difikuldade liu tan, iha Memo-Maliana, populasaun sira hela iha sorin sorin uza lian hanesan no kultura hanesan ne’ebé labele trai malu.
  • Tinan ne’e iha Maliana udan been ladi’ak, irrigasaun ladi’ak no pesti atake haree no natar barak la halo.
  • Suar hetan fini agríkola no sasán sira seluk iha Maliana nune’e tenta hetan iha mota sorin.
  • Barak uza ona máskara maibé seidauk iha koñesimentu oinsá uza ho saudavel, tenke fase no troka máskara sira. Bee tanke iha fatin públiku sira seidauk organiza didi’ak hodi atrai populasaun sira fase liman.
  • Parseiru Internasionál sira ajuda no monta ona fasilidade ka tanke balun iha merkadu no kada uma kain tau balde bee iha uma oin atu fase liman maibé balun iha difikuldade ba sabaun.
  1. Fatór sira atu populasaun tama sai fronteira.
  • Tanba tenke selu beibeik kréditu ne’ebé Populasaun sira halo ho banku kreditor sira, nune’e, Populasaun sira tenke esforsu maka’as liu tan maske tenke hakat liu Fronteira no sai husi uma ba halibur iha merkadu sira.
  • Terrenu Fronteira sira nian boot tebes, autoridade seguransa nian iha Fronteira la sufisiente atu kontrola tomak area fronteira, liu liu iha Balibo, Memo, Tutu Bibi, fatumea no mota masin, ne’ebé dala barak ema tama sai, maske ema barak mak hatene konsekuénsia husi aktu tama sai maibé iha ema balun ignora hodi tenke la’o ba Indonézia hodi hetan nesesidade urjente.
  • Vizita família no tanba agora kazu iha NTT númeru konfirmadu sae maka’as no ida mate ona.

 

  1. Oportunidade
  • Ho konsiénsia autoridade no populasaun sira nian kona-ba perigozidade husi Surtu Corona Virus mak presiza iha liu tan esforsu husi autoridade Nasionál hodi ajuda mantén medida preventiva, fornese apoiu sira nesesáriu ba autoridade sira munisipiu nian hodi ajuda sira nian esforsu. Uza faktu sira husi rai li’ur nian inklui kazu iha Kupang nian ne’ebé besik ba Timor.
  • Rádiu komunidade sira iha Munisipiu, Sosiedade Sivíl no instituisaun estadu nian no parseiru internasionál sira bele ajuda liu tan iha esforsu luta kontra Surtu Covid 19.