Esteitmentu FONGTIL ba Vota Abstensaun husi Estadu Timor Leste ba Situasaun Myanmar

Povu Burma iha Novembru 2020 hala’o ona sira nia eleisaun no hili ona sira nia lider ne’ebé rezultadu hatudu katak partidu polítika ne’ebé lidera husi Sra. Aung San Suu Kyi manán eleisaun ne’ebé anunsia husi Kamiaun Eleitorál #Myanmar nian.
Iha dia, 1 de Fevreiru 2021 depois dé lansamentu ba parlamentu foun ne’ebé eleitu, Militár #Myanmar halo kedas movimentu violentu hasoru governu ne’ebé eleitu ho demokrátiku.
Parte Militár anunsia ona tinan ida estadu emerjénsia ne’ebé buat iha militár nia kontrolu liu husi nia komandante forsa armadas Jenerál Min Aung Hlaing. Militár mós anunsia katak sei halo eleisaun foun no sei entrega ukun ba partidu ne’ebé sei manán.
Golpe militár hanesan derrota boot ba tranzisaun demokrasia ne’ebé povu #Myanmar luta maka’as daudaun ne’e. Organizasaun sosiedade sivíl iha esperiénsia ne’ebé naruk no servisu iha rejime militár nia okos ho ninia konsekuénsia sira. Ida ne’e la diferente ho istória TIMOR-LESTE nian iha okupasaun Indonesia nian iha ne’ebé sira halo liu husi rejime agresaun militár no halo violénsia Direitu Umanu.
Ohin Timor-Leste halo istória foun hodi depózitu votu ABSTENSAUN ba situasaun violasaun direitu umanu iha Myanmar iha ne’ebé Timor-Leste la reflete ba situasaun Violasaun Direitu Umanu iha Pasadu.
Votu abstensaun ne’e kontra tebes konvensaun International barak ne’ebé Timor-Leste asina ona liu liu artigu 8 nu.2 husi KRDTL ne’ebé ko’alia kona-ba halo relasaun di’ak no halo relasaun di’ak ho povu hotu hotu, atu hakotu lia didi’ak kona-ba konflitu sira, hatuun kilat jerál, simultáneu no kontroladu,harii sistema seguransa koletivu no hakiak orden ekonómiku internasionál foun ida atu bele kaer metin dame no justisa iha povu hotu – hotu nia relasaun malu.
Nune’e FONGTIL, hato’o lamentasaun boot katak votu abstensaun ne’e hanesan TL aseita sistema ukun ho totalitarian ou rejime militár nian. FONGTIL mós espresa katak votu abstensaun ne’e la reprezenta Povu Timor-Leste no KRDTL nia hakarak hodi apoiu ba harii pás no demokrasia iha mundu liuliu iha Myanmar. Pozisaun Timor-Leste ida ne’e mós hatudu nivel komitmentu ne’ebé kiak hodi esforsu no proteje direitu umanu iha Mundu.
FONGTIL husu ho urjente no ezije ba lider estadu no governu hodi husu esplikasaun ba públiku kona-ba desizaun fó votu abstensaun ne’e. Votus abstensaun ne’e karik tuir instrumentu legál ruma ou tuir estratéjia polítika esterna Timor-Leste nian ruma maka hanesan ida ne’ebé?
FONGTIL hakarak hato’o solidariedade no suporta forsa estadu dé demokrátiku sira liu husi kooperasaun ida ne’ebé forte husi nasaun tomak iha mundu ba Povu no estadu Myanmar ida ne’ebé livre no demokrátiku.
Ikus liu FONGTIL kontinua husu ba ONU no komunidade internasionál atu suporta no intervén hodi lori fila fali nasaun Myanmar tuir dalan demokrasia ne’ebé povu Myanmar halo ona iha períodu tranzisaun demokrasia nian ba tinan sanulu (10) nia laran

5 comments