FONGTIL hamutuk ho Rede Sektorál no Membru ONG sira halo Komunikadu Imprensa kona-ba asaun protestu manorin nain sira nian

Iha loron 12 fulan Fevereiru tinan 2024, Sekretariadu Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) hamutuk ho Rede Sektorál no Membru ONG sira halo Komunikadu Imprensa kona-ba asaun protestu manorin nain sira nian.

Komunikadu Imprensa ne’e hala’o iha salaun FONGTIL caicoli Díli, ho Objetivu atu husu ba Ministériu Edukasaun responde imediatamente ba disputa laboral ne’ebé manorin nain sira infrenta.

Tamba ne’e FONGTIL hanesan pilares ida husi sosiedade sivil apoio asaun solidariedade liu husi komunikadu imprensa  husu atu Ministeriu Edukasaun solusiona imediata disputa laboral ida ne’e nune’e la bele prejudika prosesu aprendijazen. FONGTIL mos ezije Ministeriu Edukasaun atu nafatin konsidera no valoriza manorin nain sira tuir Dekretu Lei nú. 31/2023 kona ba ingresu espesial, hodi Dignifika no Valoriza  Sakrifisiu Profesor sira nian durante tinan barak nia laran, ezije mos ba Parlamentu Nasional liu husi komisaun G  atu bolu Urjentenmente Ministra Edukasaun ho nia Sekretariadu Estadu Ensinu Sekundario Jeral no Tekniku Vokasional hodi halo klarifikasaun ba komisaun relasiona ho disputa ida ne’e, nune’e mos husu atu konfisoens relijiozu sira hotu atu fo hanoin governu hodi solusiona ba asaun pasifiku ida ne’e tamba atu hasa’e kualidade edukasaun husu atu parte hotu tau atensaun laos sosiedade sivil deit, husu mos instituisaun Estadu hanesan PDHJ no Komisaun Funsaun Publika atu bele tau matan no loke prosesu investigasaun hasoru Ministériu Edukasaun, ikus liu husu ba autoridade seguransa PNTL atu hala’o lolos knaar tuir prosedimentu polisiais Proporsionalidade Legal Akontabilidade Nesesidade no Visibility Involviment Professional.

Iha komunikadu ne’e Diretor Ezekutivu FONGTIL hateten “Solusaun ida ne’ebé ami proposta mak husu ba Parlamentu Nasionál Komisaun G atu bele fasilita tau tuur hamutuk ho professor sira ne’ebé halo protestu para bele esplika direita para bele komprende lala’ok sira ne’e atu hodi buka solusaun hamutuk, tanba ita lakohi problem aida ne’e dada naruk no ita iha tendénsia aatu abandona ita-nia sidadaun sira ne’ebé ezije sira-nia direitu, tanba oinsá mós profesor sira ne’ebé halo protestu ne’e rekursu ne’ebé Ministériu Edukasaun iha tiha ona tanba sira halo ona kontribuisaun iha tinan barak nia laran ho voluntáriu ne’e konsidera hanesan rekursu MInistériu Edukasaun ninian, ita triste tanba sira iha situasaun abandonadu nia laran ne’e mak ami rekomenda urjentementu husu ba Ministra Edukasaun bele ba esplika iha Parlamentu Nasionál no bele husu ba Parlamentu Nasionál liuhusi Komisaun G ho direita bele buka dalan ho di’ak, pasífiku, neutru atu situasaun ne’e tenki ultra pasa ita lakohi situasaun ida ne’e la’o bei-beik no sai hanesan abandonadu.”

Liutan ida ne’e Prezidenti Konsellu Fiskál FONGTIL Inocencio Xavier hateten “ atu fo hanoin de’it katak iha semana kotuk Ministra ba hasoru Prezidenti da Republika hodi ko’alia kona-ba fraternidade Umana, agora Ministra nia asaun ba profesor sira ne’e nia manifesta nia fraternidade umana ka la’e, tenki materializa konkordanta ne’ebé halo ho ita-nia santa sé ne’e tenki materializa, labele iha de’it dokumentu maibé asaun ne’e laiha, agora se kona-ba asaun sosiedade sivíl ne’e la’ós de’it mak FONGTIL ho Rede sektorál sira, maibé sosiedade sivíl ne’e mak kompostu husi organizasaun rejistadu hanesan veteanus, konfisaun relijiozus sira no organizasaun akadémiku sira ne’e maki ta asosia nu’udár sosiedade sivíl ida, ne’ebé ko’alia kona-ba problem aida agora ne’e, la’ós problema partikulár FONGTIL ka ONG sira nia servisu de’it, loos duni katak FONGTIL h onia membru sira iha pontu pilár ba ida ne’e, mais asuntu professor sira ne’e asuntu nasionál ne’e responsalibidade estadu ne’e tanba violasaun direitu umanus se ita koalia kona-ba violasaun direitu umanus, se ita ko’alia kona-ba prinsipiu direitu umanus se mak bele hakonu direitu ida ne’e, ne’e obrigasaun estadu liuhusi ministériu edukasaun. Tanba ne’e mak ita husu atu Ministra Edukasaun desde uluk kedas nia komprende di’ak loos kona-ba asuntu edukasaun, maibé mós husu atu labele ignora katak ita-nia situasaun balu ne’ebé la’o laloos tuir pontu de vista ne’ebé mak iha, tanba ne’e mak ami husu kuandu demonstrasaun iha ami kontinua atu manifesta pozisaun FONGTIL nian ba situasaun atuál, tanba situasaun agora ne’e la’os afeta de’it ba profesor sira ne’e, maibé ba labarik sira ne’ebé sei sai leader ba rai ida ne’e”.

Komunikadu Imprensa ne’e hetan Partisipasaun husi : FONGTIL, Prezidenti Konsellu Fiskál FONGTIL, Rede Sektorál sira, Membru ONG sira no Jornalista husi Instituisaun Média sira.