FONGTIL ho PFMO Hala’o Atividade Workshop Nasionál kona-ba “Aprezentasaun Deskobrementu Auditória Sosiál 2022-2023 no Rekomendasaun”.

Iha loron 16 fulan Fevereiru tinan 2024, Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) hamutuk ho Public Finance Management Oversight (PFMO-Osan Povu Nian Jere Ho Di’ak) hala’o atividade Workshop Nasionál kona-ba “Aprezentasaun Deskobrementu Auditória Sosiál 2022-2023 no Rekomendasaun”.

Atividade Workshop ne’e hala’o iha Hotél Timór Colmera, Díli ho objetivu atu halo aprezentasaun kona-ba Deskobrimentu sira ne’e durante ne’e deskobre husi Parseiru Implementador Auditoria Sosial desde tinan 2022-2023, ho nune’e mós atu hato’o rekomendasaun ba iha Governante sira.

Iha Workshop ne’e Diretór Ezekutivu FONGTIL Sr. Valentim da Costa Pinto hateten “Auditoria sosiál nu’udar prosesu ida ne’ebé apoia sidadaun sira hodi monitoriza Governu nia servisu hodi garante katak dezenvolvimentu nasionál fó benefísiu ba ema hotu-hotu. Auditoria sosiál bele foka ba servisu regulár ka programa ka projetu ida. Auditoria sosiál ida bele ezamina aspetu sira husi servisu, programa ka projetu ne’e, inklui asesu ba informasaun; envolvimentu públiku iha planeamentu; implementasaun reál ne’ebé kompara ho padraun servisu; jestaun finanseira no rezultadu sira ba membru komunidade. Auditoria sosiál inklui prosesu diálogu iha ne’ebé parte interesada sira husi komunidade, setór privadu, sosiedade sivil no governu fahe sira-nia opiniaun kona-ba Governu nia prestasaun servisu, projetu ka programa no sira servisu hamutuk hodi identifika asaun sira ne’ebé nesesáriu atu hadi’ak. Forum ONG Timor- Leste (FONGTIL) liu husi – ReNAS (Rede Auditoria Nasional) nia papel mak Fó apoiu tékniku no koordenasaun ba Organizasaun Sosiedade Sivíl sira ne’ebé halo auditoria sosiál no atu liga setór Organizasaun Sosiedade Sivíl ho Governu. Setor hirak ne’ebé kobre durante tinan 2022 no 2023 mak hnesan: Infra-estrutura Baziku, Edukasaun, Saude no Inkluzaun Sosiál”.

Alénde ne’e Diretóra Ezekutivu PFMO Sr. Cristina Paula Batista hateten “Implementasaun PFMO (Osan Povu Nian Jere Ho Di’ak ) to’o ona finalidade, Durante implementasaun projeitu servisu iha setór oin-oin hamutuk ho instituisaun sira hanesan, Ispesaun Geral Estado , Ministériu Finansas, Tribunál Rekursu, PCIC, KAK. Tribunál Contas no Sosiedade Sivíl liuhusi apoiu ba desizaun politiku sira, la’ós desizaun eskluziva Governu nian, maibé desizaun koletivu sira. Tanba ne’e ami husu atu sosiedade sivíl atu esforsu ba fatin halo auditoria sosiál ba servisu públiku sira hanesan meiu ida atu kontribui ba melloramentu konstrusaunestadu ida ne’e nian, no bem estár povu nian ”.

Liután ida ne’e Vice Primeiro Ministru , Ministro Coordenador dos Assuntos Sociais e Ministro do Desenvolvimento Rural e Habitação Comunitária Mariano “Assanami” Sabino Hateten “ Reprezentante sira-nia prezensa bele hatene liután efetividade servisu iha baze, Prosesu atu haree fallansu sira ne’ebé iha husi inkapasidade no kontrolu, garante Liberdade, implementa tuir prinsipiu sira Boa Governasaun. Tanba nesesidade povu nian seidauk rezolve Be’e moos, Agrikultura no Saúde sai nafatin Problema, Tempu to’o ona atu hadia no iha korajen atu hadia no rekuiñese sala la’ós de’it haree ba fízika maibé haree ba mentalidade servisu públiku sira, tanba papél importante ba servisu mak tenki korize no fundamentu hodi kontribui ba melloramentu servisu públiku sira”.

Embaxador Uniaun Europeia Marc Friederich hateten “Uniaun Europeia agradese ba OSS nia kontribuisaun iha partisipasaun hodi halo monitorizasaun husi dalan Auditoria Sosial nian ba dezenvolvimentu ida nbe sustentavel  instituto Camoes liu husi programa Osan Povo Nian Jere ho Diak fasilita ona eventu ne hodi hare ba involvimentu komunidade nian iha implementasaub projetu iha baze hanesan infra-estrutura bazika nian inklui mos setor seluk hnesan edukasaun saude no agrikultura, Tamba atu konstroi estadu ida sai sustentável presija halo monitorizasaun ba jestaun finansas publika nian oinsa gasta osan publiku nian . Dezeja Organizasaun Sosiedade Sivíl nafatin servisu makas hodi halo advokasia  ba transparansia iha parte jestaun publika hodi garante futuru ida diak liu ba Timor-Leste”.

Workshop Nasionál ne’e hetan Partisipasaun husi : Vice Primeiru Ministru, MSSI, PDHJ, BTL.ep, Implementadór Auditória Sosiál, PNDS, GASC, PFMO, , FONGTIL, KD-ReNAS, Rede Sektorál sira, Membru ONG sira, Xefe Suku sira, Akadémiku sira.