FONGTIL REALIZA LANSAMENTU RELATORIU IMPAKTU INUNDASAUN 4-5 ABRIL 2021 BA SETÓR AGRIKULTURA NO EDUKASAUN

Salaun CNE 02 Jullu 2021, Atividade Lansamentu Relatoriu Impaktu Inundasaun 4-5 Abril 2021 ba Setór Agrikultura no Edukasaun ne’e hala’o iha Salaun Larigutu, CNE iha loron Sexta, 2 Jullu 2021. Objetivu atividade ne’e maka atu lansa ba públiku Relatóriu estragus sira ne’ebé kauza husi inundasaun iha 4-5 Abril 2021, no atu entrega Relatóriu organizasaun sosiedade sivíl nian ba governu kona-ba estragus no analiza orsamentu ba rekuperasaun estragus sira.
Iha lansamentu relatóriu ne’e, loke diálogu entre membru organizasaun sosiedade sivíl husi rede servisu iha setór agrikultura no edukasaun ho parte governu nian husi Ministeriu Agrikultura no Peska (MAP), no Ministeriu Edukasaun, Juventude, no Desportu (MEJD). Relatóriu impaktu inundasaun ba setór edukasaun nian, aprezenta husi Kordenador Timor-Leste Coalition for Education (TLCE), Jose Monteiro, no setór agrikultura nian aprezenta husi Koordenador Rede HASATIL, Gil Horacio Boavida. Husi MEJD reprezenta husi Vise Ministru Edukasaun, Juventude, no Desportu, Antonio Guterres. Ministériu Agrikultura no Peska reprezenta husi Fremencio Araujo ne’ebé hala’o knaar nu’udar Asesor Prinsipal. Husi ajénsia internasionál nian, partisipa husi UN Resident Coordinator, Roy Trivon. Relatóriu setór agrikultura nian entrega husi Koordenador Rede REDE HASATIL (Hametin Agrikultura Sustentavel Timor Lorosa’e) ba Asesor Prinsipal MAP, setór edukasaun nian entrega husi Diretor TLCE ba Vise Ministru Edukasaun, Juventude, no Desportu. Relatóriu husi setór rua ne’e entrega mós ba UN Resident Coordinator ne’ebé entrega direta husi Diretor FONGTIL no akompaña husi reprezentante husi Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl – Gabinete Primeiru Ministru, Edvin Noronha.
Diálogu ne’e hatudu katak ministériu nakloke atu halo diskusaun iha nivel ministériu, rona mós kritika, rekomendasaun husi organizasaun sosiedade sivíl. Kona-ba fundus kontinénsia parte MEJD iha komitmentu no sei tau konsiderasaun. Iha setór agrikultura nian, partisipante sira ko’alia kona-ba hadi’a irrigasaun, rezolve barrajen, konservasaun bee matan, asegura agrikultura rai lolon sira, no problema konversaun rai produtivu hodi harii fali uma. Kona-ba konversaun rai, husi parte asesór prinsipál MAP nian hato’o katak enkuadramentu legál balun mak la fó dalan ba sira atu foti desizaun.
Parte rua konkorda no espera katak ba oin sira-nia relasaun parseria sei metin liu tan, no nakloke ba malu atu ko’alia buat ne’ebé presiza atu hadi’a hamutuk. Diálogu hanesan ne’e tenke halo beibeik hodi buka solusaun ba lakuna sira.